OMAMOOD 2017

Hei!
8ndal juunil võtsin suuna Viljandi poole, et kasutada ära imeline võimalus piiluda OmaMood 2017 lava taha. See kuidas asjad kokku langevad on mõnikord lausa maagiline1
Kui ma peale Viljandi Kultuuriakadeemia kokkutulekut kodu poole sõitsin, siis mõtlesin ma vaikselt omaette, et ei tea, kas OmaMood endale fotograafe ka otsib. Et peaks neile kirjutama ja uurima. Paar aega hiljem lisasid nad oma Facebooki lehele üleskutse, et otsivad fotograafe. Minut hiljem oli mul neile juba kiri saadetud ja natuke veel hiljem olingi fotograafina kirjas. 
I just love when a plan comes together!
Lisasin nüüd kiireks piilumiseks teile mõned pildid, aga lähemalt saate sündmuse kohta infot ja ka teiste fotograafide pilte imetleda OmaMoe Facebooki lehel! (klikka eelneval).
Üleüldiselt oli möödunud nädalavahetus pildistamise rohke, seega järgneva paari nädala jooksul saate jälle mitu korda blogisse piiluda!

Process (Extras)

Modell: Reeli
Asukoht: Valgeranna, Pärnumaa
Mõnikord ei lähe asjad nii nagu loodad või tahad. Nii ka seekord.
Sõitsin ühel päeval linnast koju, kui raadiost tuli üks lugu, mis ühe pildistamise idee generaatori tööle pani. Joonistasin kõik üles, kirjutasin veel rohkem ja tundus nagu okei olevat.

Siis jõudis kätte pildistamise päev. Meik tuli imeline, riided leidsime ka ning võtsime suuna Valgeranna poole. Mis meid ei soosinud, oli ilm. Külm ja kõle. Ühel hetkel tegime pausi ja läksime autosse sooja. Reeli püüdis oma läbikülmunud jäsemeid üles soojendada ja mina peas mõelda, et mis valesti on. Pildid, mis selleks ajaks tehtud olid, olid ilusad ja ma olin nendega rahul. Aga idee, mida edasi tahtsin anda, ei kajastunud kohe üldse mitte.

Istusime seal autos minuteid viis kuni kümme ning viskasime siis turvavööd peale, sõitsime koju ja olime otsustanud, et teeme homme katse nr. 2. Kui tegelikult oli meil pühapäeva hommik mõeldud lihtsalt ilupiltide tegemiseks linnapildis, siis olime selle nõus ohverdama selle ühe idee nimel.

Katse nr.2 läks piltide mõttes samuti edukalt. Ma teadsin, et mul on materjali mille hulgast valida küll ja veel. Kuid ma teadsin ka seda, et mu algne idee ei tulnud siiski läbi. Ja mõnikord lihtsalt on nii. Mõnikord tuleb kokku hoopis midagi muud, kui algselt plaanis oli. Lõpp kokkuvõttes tuli sellest ju imeline sessioon.

Mu algne mõte aga on nüüd riiulis ja ootab oma õiget aega 🙂

CREATION: Ninja Meditation

Nagu Facebooki lehel mainitud sai, siis algne idee ja plaan olid hoopis teistsugused. Ehk siis meie sessiooni teine osa, kus Bella oli kaunis kevadine värskuse ja rahu puhang, pidi olema kogu sessiooni keskne teema. 
Kokkulepped olid tehtud ja pidime Bella selle õppeaasta viimase Pärnu päeva mu maja lähedal võsas kauneid pilte tehes mööda saatma. Ilmad oli ilusad ja kevad polnud veel nii õide ja rohelusse puhkenud. Pealegi, lootsin hiljutisest maastikupõlengust maja taga kasu lõigata. Kuidas keset musta ja põlenud maad on üks armas õieke – Bella. 
Hommikul kell 8 oli Bella mu ukse taga. Kaks minutit enne seda üles ärganuna, vaatasin aknast välja ja ilm midagi väga oluliselt positiivset ei tõotanud. Tegime siis kohvi ja tee ringi ning lootsime parimat. Juhtus aga see, et hakkas lörtsi sadama. Enne seda saatusliku päeva, olid kaunid päikselised ilmad. Peale seda päeva saabus kuumalaine. Ja see üks päev, mida meie tahtsime kasutada… Lörts.
Ega’s muud, kui et ajasime mõnusalt juttu, tegime süüa, viisin Bella koju tagasi ja läksime päevaga edasi. Leppisime kokku, et kui maale vanaema sünnipäevale lähen, teeme sessiooni ära.
Ja kuskil seal selle aja sees, sündis ka ninja mõte. Idee ei seisnud sugugi selles, et üks ühele nüüd mingit ninja wariori kehastada, vaid et võtta sellest ideest ja konseptsioonist inspiratsiooni. Eesmärgiks oli pildil kajastada sügava paueriga tasakaalustatud naist. Ja nii ta siis sai – tõsine power house look vs calm before storm. 
Üleüldine look (riietus, meik, soeng) hakkas ise kokku jooksma siis, kui riideid välja hakkasin otsima. Taasavastasin oma lotendavad püksid, kahmasin kaasa Tõnise pluusi (lootsin alguses valget kasutada, aga kes seda nüüd siis teab, kus see jälle on) ja korsett. Meigi osas olid kindlad tingimused silmad ja huuled välja tuua, ning ülejäänud kaunilt kumavaks teha. Soeng.. Noh.. Seda tegime kolm-neli korda ümber. Sest mul oli liiga palju mõtteid ja neist ükski ei töötanud nii, nagu selle sessiooni jaoks lootsin. Lõpp-tulemusega jäin siiski rahule.